kolmapäev, 2. september 2015

2. SEPTEMBRIL

Täna oli meil koolis tore päev. Lapsed olid väga armsad ja küllaltki rahulikud. Mõned olid veidi pettunud, et täna me veel ei teinudki kõiki päris tunde.
Täna me rääkisime ja arutasime hoopis tunnireeglitest, erinevatest häältest, millal missugust häält kasutada. 0-hääl on vaikus ehk kui midagi ei räägi. Sõbrahääl on sosinahääl, kui on näiteks paaristöö. Klassihääl on kõva ja selge häälega rääkimine kogu klassile. Lavahäält kasutame lava peal esinedes. Eks päeva lõpu poole oli raske sellest 0-häälest kinni hoida, ikka tuli suur tahtmine midagi rääkida. Paljud lapsed aga pidasid kenasti päeva lõpuni vastu. Samas mõni eilne jutustaja kutsus täna juba klassikaaslasi korrale, kui nad pidid parasjagu vaikselt kuulama.
Koolisööklas sõid lapsed täies vaikuses. Ma väga nautisin neid minuteid :). Eks ruum oli võõras ja söök olevat ka paljude meelest maitsev (kapsahautis kartuliga).
Ühe tunni ajal tutvusime koolimaja erinevate ruumidega. Päris kõike veel uurida ei jõudnudki.
Muusikaõpetuse õpiku ja töövihiku jätsime koolimajja, kui neil olid tänaseks kaaned ümber. Neid ei hakka siis enam koju tassima, saab vahel kergema koti.
Näitasin igale lapsele riiuli, kuhu nad said minu antud korviga panna oma kunsti-ja käsitöö vahendid. Kes veel ei toonud neid kaasa, siis võite homseks kaasa tuua.
Kirjutasime päevikusse lühenditega homse tunniplaani. Kooli kodulehel on hetkel veel muudatused sisse kandmata. Seega kehtib minu antud tunniplaan.
NELJAPÄEV
1. -
2. LO
3. M
4. TANTS
5. EK
6. KU

REEDE
1. -
2. EK
3. EK
4. LOTE 
5. KK
 Täitisme ka arengumapi esilehte, kus iga laps kirjutas oma nime, vanuse ja elukoha. Mõned kurtsid, et nad ei oska aadressi kirjutada ja mõned arvasid, et nad ei oska endast pilti joonistada. Viimase puhul ütleks, et nad on seadnud endale kõrged nõudmised ;)
Kunstitunnis joonistasime pilti oma suvest. See pilt jäi kodus lõpetada ja homme saavad nad selle pildi järgi oma suvest ka jutustada.

Päeva lõpus oli meil klassis ( kui ma nüüd õigesti mäletan) 9 ema, kes aitasid meil vihikutele paberid ümber panna. Ise ma oleks neid 4 õhtut pannud. Teist oli väga suur abi. Olen väga tänulik. Tsipake püüdsin juba emade nägusid ka meelde jätta. Laste näod ja eesnimed on juba enam-vähem selged.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar